Olete ju kuulnud, et vahel meedias vms küsitakse inimeste käest, kas neil on mõni pahe, millest nad ihkavad pääseda ja päris paljud ütlevad, et nad sooviksid, et nad sööksid vähem šokolaadi. Aga miks küll? Ehk peavad nad silmas, et šokolaadisõltuvus, saavutades grotesksed mõõtmed, läheb kvaliteettoote tarbijale ülemäära kulukaks? Või kardavad ebasoovitatavat käitumist? Samas pole kuulda olnud, et nüüdisajal šokolaadi pärast rahvaid tapetaks, nagu asteekide ja konkistadooride vahel juhtus. Või et peened daamid mürgitaksid preestri, kes neid ülemäärase šokolaadilimpsimise eest kantslist manitseb. Puhtas šokolaadis endas ei ole teadupärast mitte midagi kahjulikku. Pigem otse vastupidi, puhas tume šokolaad aitab loendamatute haiguste puhul kui tõhus antioksüdant. Lisaks on ta ajuvitamiin, meeleoluülendaja, kehakaalu reguleerija, energiatõstja.
Šokolaadigurmaanlus on saamas tänapäeval hoopis uut tähendust, põõsa sort ja korjeaasta on muutumas sama oluliseks kui veinimaailmas. Šokolaadi degusteerimine sarnaneb üsna veini omale- vaatame, nuusutame ja alles siis ettevaatlikult maitseme. Peaks alustama madalama kakaosisaldusega šokolaadi maitsmisest ja minema järk-järgult kõrgemale. Kas šokolaadi peab pärast välja sülitama?- ei oska arvata. Ükski šokolaadivabrikant ei osta ube enne proovipartii põhjalikku sensoorset analüüsi, mis seisneb peamiselt nuusutamises. Kas šokolaadivabriku professionaalsetel nuusutajatel on sama suured ninad kui näiteks parfüümitööstuse omadel, seda ma ei tea, aga arvata võib. 90% maitsest tajume väidetavalt lõhna põhjal, millega on seletatav, et nohuse ninaga inimene maitset ei tunne. Tundlik haistmismeel ja suur nina tuleb gurmaanlusele aina kasuks.
Šokolaadist roogadega on lihtne- nad tulevad just sama head, kui head šokolaadi raatsite kasutada. Paljud nn šokolaadid on päris kõlbamatud, seal on liiga palju rasva, mis ei ole kakaovõi. Samuti liiga palju suhkrut. Kakaoubade peenest kvaliteedivahest rääkimata.
Juba 6. sajandi maajad oskasid šokolaadile vürtse lisada, peamiselt vanilli, pipart ja tšillit.. Et saaks eriliselt hea. Olin kahevahel, kas teha Tõnis Siiguri šokolaadikooke tšilliga või hoopis neid. Tegin neid.
Tšilli-šokolaadiküpsised 1 1/2 tassi nisujahu
1 tass korinte ehk väikesi tumedaid seemneteta rosinaid
2 spl kohvilikööri
100 g võid
300 g tumedat šokolaadi*
1/2 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl kaneeli
1/2 tl tšillihelbeid
2 muna
1 tass suhkrut
1 tl vanilliessentsi
1 tass šokolaadinööpe **
Kuumuta rosinad likööris ja lase jahtuda. Teises nõus sulata või ja šokolaad. Kolmandas nõus sega kuivained (jahu, küpsetuspulber, kaneel, sool, tšilli). Vahusta munad suhkruga, lisa vanilliessents. Sega juurde pisut jahtunud sulavõi-sulašokolaadisegu, siis kuivained, rosinad likööris ja šokolaadinööbid. Kujunda ümmargused kettad, näiteks tordipritsi abil, küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Arvesta, et käesoojuse mõjul muutub taigen siledaks, aga võiks olla pigem praguline ja konarlik. Selline ilusoov siis, seega toimetada kiiresti! Küpsetada 180 kraadi juures 10-12 minutit.
* Odense 70-% lise kakaosisaldusega šokolaad
** Odense tumedad šokolaadinööbid
Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev.
PS Loe, kuidas Ida-Virus tehti põlevkivišokolaadi
0 kommentaari:
Postita kommentaar